UML on visuaalne modelleerimiskeel, misa aitab tarkvaraarenduse nii kliendile, arendajaile endile kui
ka erinevatele muudele isikustele protsessi juures kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine
stuktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML deineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, Andmestruktuuri
kirjeldatakse on näiteks olemidiagramm (ERD), Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks, kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks
UMl tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsesi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled
kuhu siis aja jooksul tekkiski harusid juurde. UML ise on akronüüm inglisekeelsest terminist
"Unified Modeling Language"
Erinevaid UML liike on palju, näiteks:
Kasutuslooskeeme kasutatakse süsteemi moodustavate tähtsaimate elementide ja protsesside määramiseks. Süsteemiga suhtlevaid osapooli nimetatakse aktoriteks ning protsesse kasutuslugudeks. Kasutuslooskeem näitab, millised aktorid suhtlevad iga kasutuslooga.
Klassidiagrammi kasutatakse kasutuslooskeemi viimistlemiseks ning üksikasjaliku süsteemidisaini määramiseks. Klassidiagramm liigitab kasutuslooskeemil määratud aktorid omavahel seotud klasside kogumiks. Klassidevaheline seos võib olla „on“ või „omab“ tüüpi. Igal klassil on atribuudid ja meetodid, mis määravad selle funktsionaalsuse.
Jadaskeem esitab süsteemi objektide omavahelist suhtlemist ajas. Oluliseks omaduseks on ajaline järjestus, mis näitab samm-sammult objektide vahelist interaktsiooni sõnumite edastamise kaudu.
Olekuskeem näitab erinevaid olekuid, mida süsteemis olevad objektid läbivad oma elutsükli jooksul. Objektide olekud muutuvad vastavalt süsteemis toimuvatele sündmustele ning skeem kirjeldab üleminekuid algolekust lõppolekusse.
Komponendi diagrammi abil kujutatakse süsteemi kõrgtaseme osi, millest süsteem koosneb. Diagramm näitab, millised komponendid süsteemi moodustavad ja kuidas need omavahel seotud on.